Kaasaegne teadus õnnelikolemisest

Seitse minutit liikumist päevas muudab asja

Teadlased väidavad, et juba 7 minutit liikumist päevas muudab su õnnelikumaks, eriti, kui teed seda värskes õhus ja looduses. Selle teadmise peale ei saa keegi öelda, et tal pole aega või võimalusi trenni tegemiseks. Liikumisel on ääretult suur roll meie enesetunde tõstmisel ja nagu viimastel aastatel tõestatud, ka depressiooni ravimisel. Shawn Achor kirjeldab oma raamatus „Õnnelikkuse eelised“ uuringut, mille käigus depressioonis patsiente raviti kolmel viisil: üks grupp võttis ainult ravimeid, teine võttis ravimeid ning liikus ja kolmas grupp ei võtnud ravimeid, aga tegi trenni. Kõigi kolme grupi patsientidel enesetunne paranes. Põnev oli aga hoopis see, et kui samu gruppe uuriti uuesti poole aasta pärast peale ravi lõppemist, siis ainult ravimeid võtnud grupist 38% olid kukkunud depressiooni tagasi. Ravimite ja liikumisega ravitud grupil olid pisut paremad tulemused, nendest 31% oli tagasi depressioonis. Suurima üllatuse pakkus grupp, kelle depressiooni raviti ainult trenniga, nende tagasikukkumise protsent oli ainult 9!

Selleks, et liikuda, ei pea muidugi depressioonis olema. Liikumine aitab lõdvestuda, suurendab aju töövõimet ning parandab su arvamust oma kehast, ka juhul, kui sa tegelikult kaalu ei kaota. Üks hiljutine uuring on näidanud, et pärast 6 x 40 minutit trenni või sama aja jooksul lugemist inimese  kehakaal ega kehakuju märgatavalt ei muutu. Aga uuring näitas, et inimeste ettekujutus oma kehast paranes siiski nendel, kes veetsid aega trenni tehes.

Seega, suusad-uisud kapist välja ja endorfiine tekitama. Kellele talvesport ei sobi, siis tasub muretseda matkapoodides saadaval olevad naeltossud, mis isegi üsna jäisel pinnasel liikuda lasevad ning võtta eesmärgiks 10-20 minutiline kõndimisetiir igas päevas. Muide, Ameerika meteoroloogia ühing avaldas 2011 uuringu tulemused, milles vaadeldi temperatuuri, tuulekiiruse ja niiskuse mõju õnnelikkusele. Tuulel ja niiskusel ei leitud olevat nii suurt mõju kui temperatuuril, nimelt maksimaalset õnnelikkust tundsid inimesed 13,9 kraadi celsiuse juures.

Ainuke, mida sa kunagi ei kahetse, on pere ja sõprade jaoks võetud aeg

Teadusliku tõestuse on saanud tõsiasi, et õnnelikud on inimesed, kes veedavad palju aega oma pere ja sõpradega. Kui inimeste viimastel elupäevadel küsitakse, mida nad elule tagasi vaadates kahetsevad, siis ainukese asjana tuuakse välja vähest aega oma pere ja sõprade ringis.

George Vaillant juhib 72 aastat kestvat uuringut, milles vaadeldakse 268 inimese elukäiku. 2008 aastal küsiti Vaillanti käest, mida ta on uuringu jooksul ise õppinud ning ta vastas: „Ainuke asi, mis tõeliselt elus midagi tähendab, on suhted teiste inimestega“. Uuringus selgitati muuseas, millised tegurid ennustavad 47 aastaselt inimese toimetulekut eluga kõrges vanuses. Kõige suuremad seosed leiti inimese suhete ja rõõmsa vanaduspõlve vahel. Eriti olulisena toodi välja suhted inimese õdede ja vendadega: 93% uuringus osalejatest, kes tundsid end 65 aastaselt õnneliku ja edukana,  omasid nooremas eas lähedast suhet oma õe või vennaga. Samas on leidnud kinnitust tõsiasi, et sissetuleku suurenemine, isegi kui see paraneb ühes kuus kümme tuhat eurot või rohkem, tõstab üsna vähe õnnetunnet võrreldes sellega, kui märgatavalt tugevnevad inimese sotsiaalsed suhted.

Ühe pikaealisuse uuringu käigus avastati, et suhted ja teiste aitamine olid kaks pika õnneliku elu tegurit. See grupp inimesi, kes aitasid oma naabreid ja sõpru või hoolitsesid teiste eest, elasid kauem, kui teised grupid. Maagiline number siin on 100 tundi aastas (ehk 2 tundi nädalas), mis on optimaalne, et rikastada oma elu ja tunda end õnnelikumana. Kui teadlased küsitlesid 150 inimest nende hiljutiste rahakulutuste kohta, selgus, et kõige rohkem rahuldust pakkusid nn prosotsiaalsed kulutused, mis tehti lähedastega koos tehtavatele tegevustele nagu kontserdid, õhtusöögid, teatriskäigud.

Ühe teise uuringu käigus selgus, et inimesed, kes tegid ostu kellelegi teisele, tundsid end oluliselt õnnelikumana kohe peale ostu sooritamist.

Sama kehtib ka kellegi teise heaks kulutatud aja kohta. Pennsylvania ülikooli professor Martin Seligman räägib, et teiste aitamine võib parandada meie enda elu. Ta ütleb: „… teadlastena oleme leidnud, et heateo tegemine loob kõige kindlamalt hetkega heaolutunde kasvu, võrreldes kõigi teiste tegevustega, mida me oleme katsetanud.“

Südamest tulev naeratus mõjub

Veel üks üldteada soovitus, mis teadlaste uuringutes kinnitust leidnud. Naerata ja su enesetunne läheb paremaks. Naeratamine on aga palju mõjusam, kui toetad seda positiivsete mõtetega. Michigani Ülikooli teadlased leidsid, et klienditeenindajad, kes teesklesid naeratust terve tööpäeva vältel, tundsid end päeva lõpus nigelalt ja see mõjus halvasti nende töö efektiivsusele. Samas need töötajad, kes naeratasid positiivsete mõtete tulemusena, näiteks kujutlesid ette oma puhkust, tundsid end paremini ja töötasid tõhusamalt.

Naeratamine mitte ainult ei paranda meie tuju ja enesetunnet, vaid suurendab tähelepanu paindlikkust ja võimet näha suurt pilti. Naeratamine leevendab teatud määral valu ning vähendab ärritust. Teadlased nimetavad seda näo tagasiside hüpoteesiks, mille kohaselt isegi jõuga näole manatud naeratus, kui me ennast selliselt ei tunne, tõstab meie meeleolu.

Ole tänulik

Teadlased on uurinud tänulikolemise mõju enesetundele ja tulemused näitavad, et tänulikkust tasub praktiseerida. Selleks on palju erinevaid viise, näiteks päeviku pidamine asjade üle, mis sind tänulikuks teevad või jagades iga päev oma sõbraga kolme head asja, mis panid sind tänulikkust tundma. Tänulikkust saab suurepäraselt harjutada tööle sõites või päeva lõpul koju rutates. Suurepärane aeg tänulikkuse väljendamiseks on pere ringis õhtustades. Siis õpivad lapsedki tänulikkuse harjutamise olulisust. Ühe uuringu kohaselt, mille käigus 219 meest ja naist kirjutasid iga päev 3 tänukirja kahe nädala jooksul, tõusis uuringus osalejate õnne- ja rahulolutunne ning vähenesid depressiooni sümptomid.

Vanemaks saamine muudab loomulikult õnnelikumaks

Ja lõpuks üks hea uudis küpsemas eas inimestele: vanemaks saamine teeb su õnnelikumaks. See kehtib eriti inimeste puhul, kes on ületanud keskea. Teadlased vaidlevad selle üle, miks see juhtub. Aga uuringute tulemuste põhjal võib öelda, et küpsemas eas inimesed otsivad tujutõstvaid olukordi, näiteks vältides inimesi ja seltskondi, mis muudavad nende meeleolu halvemaks. Vanemas eas inimesed on õppinud lahti laskma saavutamata jäänud ambitsioonidest tekkinud pettumused ja on sõnastanud uued heaolule keskenduvad eesmärgid. Nii et kui sa siiani arvasid, et vanemaks saamine teeb sind õnnetuks, siis teadlased kinnitavad, et suure tõenäosusega arendad hoopis positiivsema ellusuhtumise, kui sul praegu on.