Kuus levinud müüti inimese tugevatest külgedest

“Tea ja tunne oma tugevusi. Arenda neid. Kasuta maksimaalselt! ” – Paljude meelest on just see õnne valem.
Selleks, et saavutada rahulolu ja samal ajal olla efektiivne, peaksime me oma tugevusi tundma väga hästi. Päris elus aga nii enamasti ei ole. Tugevuste teema on ikka veel tundlik ja põlu all, sest korralik inimene ennast ei kiida.
Allpool 6 kõige levinumat müüti, mida inimesed oma tugevatest külgedest teavad ja arvavad.

Esimene müüt: Tugevused on need asjad, milles ma hea ja osav olen.
Tugevused on hoopis need asjad, mida tehes sa end hästi tunned!
Mina oskan väga kärmelt ja osavalt nõusid pesta – aga see tegevus mulle kohe üldse ei meeldi ja kohe kindlasti ei ole see siis minu päris tugevus. Sinu tugevused on need tegevused ja oskused, mida korda saates sa tunned positiivset energiat. Sisemist innustust, tunnet et sa kasvad seesmiselt suuremaks. Eneseteostust, rõõmu ja rahulolu.

Teine müüt: Tugevused on need asjad, mis mul teiste inimestega võrreldes paremini välja tulevad.
Nii ja naa – tugevus ei pea tähendama kohe vilumust. Iga anne tahab saada ka harjutamist ja tööd.
Algaja müügiinimene, kes ei tea ega tunne tehnilisi ja professionaalseid müügivõtteid, võib olla väga edukas ja hea oma töös, kui ta on osav kontakti looja ja talle meeldib inimestega suhelda. Tehniliste oskustega müügimees võib olla ainult keskpäraste tulemustega kui talle tegelikult võõraste inimestega rääkimine ei meeldi ja ta teeb seda selle pärast, et lihtsalt peab.
Kuid müügiinimene, kes on osav suhtleja ning samas tunneb müügitöö tehnilist spetsiifikat, on aga tõeline kuld.
Absoluutselt kindel on aga see, et kui keskenduda oma tugevuse treenimisele on tulemus kordades kiirem, mõjuvam ja suurem kui keskendudes oma nõrkade külgede paremaks lihvimisele.

Kolmas müüt: Ma saan teada ja õppida tundma oma tugevusi teisi kuulates
Pigem kuuleme me iga päev negatiivsust. Laps tuleb koolist koju – kolm viite ja üks märkus. Millele vanem keskendub?
Ülemus teab, et töötaja täidab müüginorme ja isegi ületab neid – kuid ei suuda taluda töötaja sassis ja organiseerimata töölauda ja kommet hilineda. Millele ülemus vestlustel rohkem tähelepanu pöörab?
Meie ühiskond on väga keskendunud inimene nõrkadele kohtadele, vajakajäämistele – no arenguvajadustele – kui tahate popilt ja ilusti öelda.
Tore on, kui sul on vedanud ja ülemus, pere, sõbrad ja kolleegid märkavad ka sinu tugevaid külgi. Reaalsus on see, et oma tugevusi päriselt tundma õppimiseks peab iga inimene ise enda seest need üles otsima, sest ainult tema ise saab aru, mis teda tegelikult kütkestab ja õide puhub. Kindel võimalus veel enda tugevuste tundma õppimiseks on minna hea coachi või superviisori juurde.

Neljas müüt: Mul ei olegi tugevusi.
Kõrge enesehinnang on ebaviisakas ja meile on ikka väga korralikult peale surutud selline korraliku alalhoidliku inimese mentaliteet. No ei ole tugevusi – Kooli ajal olid pigem alla keskmise hinded. Lapsepõlvekodus sain isa käest vopse kuklasse – mind sõimati logardiks ja muidusööjaks. Naine arvab, et ma olen lootusetu juhtum, ülemusel on ainult ette heita. Isegi sõbrad tögavad sõbralikult, et minusugust niru meest annab otsida.
Igal inimesel on tugevused – ja neid on palju. Ühe käe sõrmedest jääb väheks.
Neid on raske leida, sest me keskendume tihtipeale valele asjale – konkreetsetele oskustele. Või siis vaatame liiga kitsast pilti. Koolitundide põhised kogemusi ja seda mida teised meile on kunagi öelnud.
Tugevuse tunneb ära selle järgi, et sellest rääkides läheb inimese silm särama, kehakeel muutub avatumaks ja inimene ise tunneb mõnusat energiatõusu.
„Kui mulle tullakse taaskord ette heitma seda, et olen mõttetu ja niru inimene, siis masendusest päästab ming see, et keskendun hoopis ilusatele ja mõnusatele asjadele siin maailmas. Kirjud vahtrad sügisel näiteks“ – vot – see mu kallis inimene ongi sinu tugevus. Osata näha positiivsust kõige negatiivse seast. Tugevus, mis lisaks inimesele endale võib päästa ka teisi kui seda ka täiel rinnal kasutada.

Viies müüt: Isegi kui mul on tugevusi, on nad mõttetud ja neist pole ju mingit kasu.
„Tööl on tüütu, üksluine ja igav olla – tegelikult tunnen end vabana hoopis peale tööd, kui saan sõpradega peole minna, ringi möllata, põnevate inimestega tutvuda ja huvitavate seltskondadega kohtuda. Aga mu ülemus seda eluviisi ei mõista ja arvab, et olen lootusetu ja kerglane peoloom“
Mis võiksid olla selle inimese tugevused, ning kuidas neist võiks kasu olla?
See, et meie tugevused on mõttetud on ainult konteksti küsimus. Okei – võibolla ei ole antud ajahetkel mõistlik kõiki tugevusekaarte mängu panna, iga asi omal ajal – kuid kindlasti on inimene edukam, õnnelikum ja efektiivsem, kui ta saab teha sellist tööd, kus ta oma tugevusi kasutada saab.
Pidu ja seltskondi armastava inimese peaks panema sellist töörolli kandma, kus on vaja uusi suhteid luua – tugevus, mis on väga väärtuslik ja oluline igale ettevõttele.

Kuues müüt: Päris elu on teistsugune – mul ei olegi võimalik oma tugevusi kasutada.
Võrdlemisi tavaline muster on see, et me läheme õppima midagi, mis meil enam- vähem hästi välja tuli. Hiljem teeme selles valdkonnas ka tööd – kuid reaalsuses ei ole me rahul ja õnnelikud. Me oleme läinud müüdi nr. 1 orki.
Oma päris tugevuste kasutamine eeldab tihtipeale muutuseid – vahel väga riskantseid.
Õnneks ei pea kohe ju pea ees sukelduma. Andud kontekstis ja piirangutes annab ka tihti päris palju ära teha. It-spetsialist, kellele meeldib hoopis suhtlemine ja koolitamine võib end sättida rohkem uusi töötajaid konsulteerima näiteks.
Kuid tõsi on see, et uuringute järgi teevad oma tööd hästi ainult need inimesed, kes teevad seda, mida neile meeldib teha.

Just praegu on maailm väga palju muutumas tugevuste kesksemaks. Innovaatilisemad – inimest tähtsusavad juhid ja organisatsioonid muudavad oma süsteeme ringi tugevustepõhiseks. Selline vaatenurga muutus on enda juba kuhjaga tõestanud igal pool, kus seda rakendatakse.
Kujutle meeskonda, kus igaüks saab teha seda, mida ta väga tahab ja mis tal hästi välja tuleb – ning oma töö ebameeldivamad osad saab ta teistele anda. Kujutle tiimitööd. Kujutle tulemuse efektiivsust sellises meeskonnas.
Tugevuste uurimisele organisatsioonis keskendunud teadlased ütlevad, et igal inimesel peaks olema kuni 25% neid tegevusi, mille kohta öelda „Ma lihtsalt pean neid asju tegema, sest need on vaja ära teha. Neela alla.“ ülejäänud – 75% tööst peaksid olema tegevused, kus inimene kasutab oma tugevusi. Neid tegevusi, mida tehes tunneb ta siirast rõõmu, headmeelt ja tegutsemistahet.